Ma olin Pariisis esmakordselt. Ootustest rääkides peab vist alustama sellest, et esimene suurlinn, kus mul kunagi viibida õnnestus oli London ja eks ma just temaga kõiki teisi kipun võrdlema. Too brittide pealinn on imetore võrgustik väikesi linnakeskusi – igaüks oma näoga ja oma hingusega. Kosmopoliitne, tormav, ühe korraga haaramatu. Pariis on midagi veidi teistsugust. Ka mitme näoga, aga siiski ühtsena toimiv linn. Suursugused pargid ja väljakud linna südames on midagi hoopis teistsugust kui Marais’ kvartali, Ladina kvartali või Cite saare ehk vanema Pariisi kitsad, sajandite kummitusi täis tänavad. Kolmandat Pariisi näed suurte laiade bulvarite ja justkui igaveseks ehitatud massiivsete kivimajade kvartalites. Ning jälle midagi muud on ju osake Montmartre’it - mõnusalt vanamoodsa mälestusena ammusest külaidüllist. Ja siis muidugi tohutud eeslinnad, mis laiuvad lõpututena. Nende üle kirtsutab tõeline pariislane nina ja turist vaevalt niisama lihtsalt sinna satub. Aga palju neid pariislasi siis ikka vana Pariisi piiridesse elama mahub.
Ka mina kippusin Pariisi muljet Londoni mälestustega võrdlema. Natuke kartsin ka, et kas ikka Pariis avaldab seda oodatud muljet. Londoniga on nii palju toredat seotud ja see kõik tundus seal võimas. Kartus oli muidugi asjatu – Pariis on suurlinn, mis seisab ise enda eest. Eks muidugi ole siin samuti mõõtmatult palju vanu ja uuemaid maju ning Seine Thamesi asemel. Aga siiski täitsa ise ja omamoodi. Ma tahan Pariisi tagasi!
Ka mina kippusin Pariisi muljet Londoni mälestustega võrdlema. Natuke kartsin ka, et kas ikka Pariis avaldab seda oodatud muljet. Londoniga on nii palju toredat seotud ja see kõik tundus seal võimas. Kartus oli muidugi asjatu – Pariis on suurlinn, mis seisab ise enda eest. Eks muidugi ole siin samuti mõõtmatult palju vanu ja uuemaid maju ning Seine Thamesi asemel. Aga siiski täitsa ise ja omamoodi. Ma tahan Pariisi tagasi!
***
Triumfikaar
Keset väjakut, kust hargnevad 12 suurt avenüüd igas suunas, põleb igavene tuli. Eestlasel tekitab see omi mälestusi, kuid siin on need mõnevõrra kohatud. Siin astusime välja bussist, mis meid De Gaulle'i lennujaamast kesklinna tõi.
Meie hotell, suht väike ja armas ning ideaalses kohas. Paarsada meetrit Louvre'ini, samapalju Tuileries' parki ning ehk kilomeeter Orsay muuseumini.
See on muidugi selle tohutu uhke ehitise üks otsake. Hoone ise on hiiglaslik, ning muuseumi külastajast turist võib päris meeleheitel olla, et nii vähe aega on. Sest nendes saalides võiks nädalaid veeta, või no vähemalt nädala.
Meie Pariisis olemise aeg oli enamasti vihmane ja sombune, seetõttu ei tea, kui palju inimesed siin aias väga ilusatel päevadel olemist naudivad. Aga jätkus neid ka sobustel päevadel.
Igal tänavanurgal või järjekordsel sillal võib sind oodata üllatus - mida toimub! On see siis laulja, pillimees või koguni terve bänd esinemas. Pariisis juba igav ei hakka!
Kõige üllatavamast esinejast meil kahjuks pilti polegi - saksimängijast. Nimelt jõudis kõlada vaevalt lause, et eelmisel aastal mängis selle koha peal silla all üks pillimees saksi kui järgmisel sekundil hakkas kõlama meeleolukas soolo saksofonilt ja nurga tagant ilmus välja pillimees. Minu soovil, havi käsul - peaaegu!
Jõgi annab Pariisile näo. Vähemalt ühe neist paljudest.
Siit ostsime Montmartre'i vaatega pildi paari euro eest veel enne kui mäe otsa jõudsimegi.
Ilus kuningakroon
Toredasti on näha, kuidas meistrimees on iga detaili äärele teinud vastavad märgid, et mis millega kokku peab käima. Muidu läheb veel midagi sassi.
Rembrandt Louvre'is
Terve tuba täis kõrgeid maale. Üks kümnetest saalidest lõputuna tunduval teekonnal läbi Richelieu tiiva.
Terve tuba täis kõrgeid maale. Üks kümnetest saalidest lõputuna tunduval teekonnal läbi Richelieu tiiva.
Tore vaatenurk.
Keegi terava käe ja silmaga kunstnik on Venemaa toimeka peaministri majaseinale maalinud. Meenutab nagu veel kedagi...?
Kauguses paistmas Eiffeli torn. Või pool sellest.
Lähemalt vaadates ja isiklikult tutvudes ei tundu ta sugugi nii eemaletõukav.
Vaher millel on kastanid küljes?
Saab ehk veidi aimu ehitise massiivsusest.
Selles aias istudes jääb aeg hetkeks seisma. Või vähemalt südamest tahaksid, et jääks. Lausa kurb on lõpuks edasi kõndida.
Luxemburgi aias - viljadki küljes!
Igaühel on oma nägu, kui lähemalt hakata vaatama.
Pariisi metroo on enamasti kitsas ja vanamoodne. Aga rongid liiguvad nagu õlitatult ja minutipealt.
Montmartre'i tippu ehitatud Sacre Cour on üks turistide lemmikpaiku.
Kunagine kunstnike meeliskülakene on täna rahvast pilgeni täis. Ja enamasti pole need prantslased. Sellest hoolimata on jalutamiseks kaunimat paika raske ette kujutada.
Sinu juurde astub härrasmees molbertiga ja palub võimalust sind lõuendile kanda. Strange, but beautiful kõlab iseloomustuseks. Ole valmis eurohunnikutest loobuma.
Vana Montmartre on olemas vaid postkaartidel.
Järgmisel korral laseme endast ka pildi joonistada, tore mälestus oleks reisist.
Järgmisel korral laseme endast ka pildi joonistada, tore mälestus oleks reisist.
Tagant paistmas Triumfikaar.
Kunagisse raudteejaama ehitatud kunstimuuseum meelitab sind impressionistidega. Ja saal täis Monet'd või Gauguin'i on piletisaba väärt.
Juhuslikult avastasime ühe vähestest Pariisi keskaegsetest hoonetest, mis veel säilinud. Siin on elanud nii veendunud katoliiklased kui kuninga endine naine.
Place des Vosges
Marais' linnaosa keskmes asuv väljak.
Marais' linnaosa keskmes asuv väljak.
Kohvikud, kohvikud meelitavad sind igal sammul. Enamasti on teenindus suurepärane ja igat sorti kohvi võrratu.
Pantheoni kuppel seestpoolt vaadates.
All krüptis lebab palju kuulsaid surnud prantslasi.
All krüptis lebab palju kuulsaid surnud prantslasi.
Tabatud Luksemburgi aias.
***
Mõtlesime, et kui näiteks peaks olema vaid paar päeva Pariisis aega, siis mida meie soovitakse esmajoones ära näha:
- Louvre, mõõdukalt ja vaatamist planeerides või siis Orsay muuseum
- Eiffel ja Trocadero piirkond, Marsi väljak
- Montmartre linnaosa, Sacre Coer
- Saared Cite ja St Louis ning Notre Dame
- Champs Elysee ning Triumfikaar
- Luksemburgi aed
- Tuileries aed
- Ladina kvartal koos ome mustmiljoni söögikohaga.
Ja meil endal jäid järgmiseks korraks: Les Invalides, Boulogne metsad, city ja Pere Lachaise surnuaed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar