Elu pilvedes

Guardiani Peter Bradshaw on üks paljudest kriitikutest, kes George Clooney lennuhulluse filmi "Up in the Air" kõrgelt hinnanud. Tavapäraselt hurmav on väärikalt vananev hallpea seal tõesti: võluv naeratus huulil, pehmelt seksikas hääl alati midagi nutikat ütlemas. Vaimustav välimus pealekauba. No teate ju küll.
Seekord kehastab ta lennuhullu elukutselist vallandajat. Meest, kes ei vaja kodu või perekonda. Juhuslikku naudingut nüüd muidugi. Ma ei tea, kas Eestis selliseid professionaalseid koondajaid töötab, kes kartlike ülemuste asemel alluvatega neid eluliselt raskeid vestlusi peab. Vaevalt muidugi. Meie ühiskonnas nõrguke boss tööd ei leiaks.
Ameerika pehmikute maal aga küll. Clooney ehk Ryan Bingham naudib pidevalt äriklassis lendava inimese väikeseid mõnusid. Lounge on iga kell ootamas, rendiauto alati valmis, plaatinakaart tagab juurdepääsu linna parimale hotellile. Ning muidugi reisidel ette tulevaid juhuseiklusi. Kuni ühel hetkel tehakse talle armutult selgeks elu põhiväärtused. Armastus, perekond, lähedased, oma kodu.
Või kas tehakse ikka? Ryan teeb lähedaste heaks oma osa, aidates kalli õe abielusadamasse ning hoolitsedes hätta sattunud noore töökaaslase eest. Et kaduda seejärel elegantne naeratus näol tagasi pilvedesse. Sinna, kus on ta kodu.
Guardiani videoarvustus ka siia juurde.