Olümpjaaeg

Vaadates Eurovisiooni olümpiauudiseid, läheb mõte paratamatult sellele, et kohe see jälle algab. Talvel ehk veidi teisiti kui suvel, kogu mu maailm veel sellepärast seisma ei jää. Aga ikkagi on need väga erilised kaks nädalat.
Mida siis on seekord oodata? Kuna olen seda talispordivärki juba nii kaua vaadanud, ei ole vähestel aladel võistlevad eestlased sugugi mu ainus huviobjekt. Juba aastakümneid tagasi ühel või teisel moel tekkinud lemmikud jäävad nendeks ilmselt igaveseks. Norrakad murdmaa- ja laskesuusatamises, kahevõistluses, kiiruisutamises. Austerlased mäesuusas ja suusahüpetes, kunagi kui need alad veel huvi pakkusid ka kelgu- ja bobisõitudes. Kanada jäähokis ja vähemal määral ka ilusas uisus. Britid mis alal iganes, aga eelkõige seal, kus neil ka mõni medalilootus. Curlingus näiteks.
Ennustusi ma teha ei viitsi, aga mõned sportlased võiks ju välja tuua, kelle saatus mind huvitab. Eks siis ole pärast näha, kuidas läks.
Kristin Steira (Norra, murdmaa). Alati sümpaatne väikest kasvu naine, paraku vist individuaalsed võidulootused puuduvad. Kui mingi medal tuleb, olen rahul.
Thomas Morgenstern (Austria, suusahüpped). Tommy meeldib mulle Austria koondisest kõige enam, aga pöialt hoian kõigile.
Marcel Hirscher (Austria, mäesuusk). Noor ja ülikiire slalomist. Kui ei katkesta, võib vabalt võita. Põnev poissi jälgida.
Elizabeth Görgl (Austria, mäesuusk). Austria kiiremate alade naised on sel hooajal seni kehvakesed olnud. Ehk toob olümpja muutuse? Liisu minu lemmik.
Halvard Hanevold (Norra, laskesuusk). Peaaegu 40-aastane veteran, vanem kui mina. Metsik töötahe. Lootus vast eelkõige teatesõidus.
Eve Muirhead (Shotimaa, curling). Briti curlingunaiskonna nooruke kapten. Kuidas ta küll hakkama saab?
Sidney Crosby (Kanada, jäähoki). Sidney on praeguse põlvkonna Kanada hoki suurim staar. Olümpial on tal peal meeletu pinge, aga ka milline võimalus oma nimi ajalukku kanda.
Ja eestlased niikuinii.
Et tuleks elamusi ja magamata ööd ei tapaks.