Just täna küsis töötervishoiu arst minult, mis ajast juba päevast päeva arvutiga töötan?
Jajah, sügis 1997. Kui teistsugune oli siis minu internet. Ei mingeid videosid, blogisid, kommenteerimisi, foorumeid. Lugedes ajalehte veebist, sa lugesidki ajalehe artikleid. Mitte pidevalt muutuvaid ja täienevaid uudiseid. Meili kirjutamine oli midagi erilist. Sa kirjutasid ometi kirja teisele inimesele. Iga sõna tuli läbi mõelda. Ja iga vastus oli omalaadi ime.
Mõnikord ma igatsen seda aega tagasi. Kui kõik mida vähegi oskad tahta, on igal pool ja igal ajal kättesaadav, on seda kõike liiga palju.
Ja ometi. Keegi vajutab "delete" nuppu ja sinu aastate mõtted, ideed ja vaimustumised on igaveseks kustunud. Suur vend valvab.
1 kommentaar:
Mnjah. Ilmselt on muusikatööstus neid omakorda kimbutanud, vaevalt Google ise muusika vastu syvendatud huvi tunneb. Aga väidetavalt saavat nyyd blogisid kõige täiega backuppida. Ei ole ise saanud mahti proovida, alati on midagi kiiremat.
Vanemaid versioone võid otsida Internet Archive'is Wayback Mashine'iga. Mõne muinasaegse Eesti blogi olen sealt leidnud kyll. Päris jäljetult ei kao miski, ainult leidmine on probleem.
Postita kommentaar