16.3.10

Tallinna lumebrigaad

Linn võinuks juba detsembris luua lumebrigaadi. Isegi kui kaasatud olnuks vaid paar-kolmsada töötut minimaalse sissetulekuga, kes jagunenuks umbes kümnesse koristustiimi. Igalühel selline veidi usaldusväärsemat sorti ja veidi suurema palgaga brigadir. Ikka mõttekam ja sisukam töö kui bussis haigutada ja piletiga sõitjatega häbist silma vaatamist vältida.
Koristusrühmad oleksid oluliselt aidanud jalakäijate liikumisele kaasa. Näiteks praegune olukord sellisel üldkäidaval tänaval nagu Tartu maanteel on õudne. Kõnniteedel on kümne-kahekümne sendi paksused jääkihid, mis teevad kõndimise iga ilmaga keeruliseks. Kas sumpad supis või komberdad konarlikul jääl. Soome või Rootsi suuremas linnas ei tuleks selline asi kõne allagi. Jääl lihtsalt ei lastaks taolisele tänavalõigule tekkida.
Tänavusel talvel saanuks lumebrigaad igal nädalal stabiilse töökoormuse.

4 kommentaari:

Melwood ütles ...

Heakord on kinnistu omaniku asi ja sellel on kohaliku omavalitsusega nii palju pistmist, et too peaks suutma tagada korraliku järelevalve.
Samas linna maalt ja sõiduteedelt korjatud lund saaks tõesti linn (ükskõik, mil viisil) paremini ära vedada.
Lihtsalt mulle ei meeldi, kui keegi nõuab linnalt midagi, mis pole üldse tema roll.

kristian ütles ...

Siis tehku see oma rolliks. Mind huvitab ainult see, et ma saaksin kõnniteel normaalselt kõndida. Aga armsat kohalikku omavalitsust huvitab ainult autoomanike heaolu.

Melwood ütles ...

Olen ka autoomanik. Ma ei kasuta küll autot igapäevaselt, kuid olen pidevalt hädas auto parkimisega. Pooltes kohtades, kus muidu saaks parkida on tohutud hanged. Näide minu sünnikodu tänavalt.
Seega ei saa öelda, et linn tegeleks vaid ühe inimgrupi heaoluga.
Mina arvan, et inimestel endil peaks ka ikka mingi vastutus olema: oma omandi, oma tervise või mille iganes eest tuleb hoolt kanda. Mikskeegimidagieitee ei ole küll suhtumine, millega kuhugi jõuab.

Oop ütles ...

No selle rekordlumega sujuv toimetulemine on eraisikule sama raske kui linnale, aga linna võimalused kasutada erakorralisi lahendusi on siiski suuremad. Eraisik ei saa ka kogu lund oma tagaaeda ladustada, kui linn seda ära viimast keeldub.

Samuti ei vastuta kinnistu omanik otseselt (või praktiliselt) linnakodanike ees. Kui omanik on laisk/ihne/vaieldav/surnud või mis iganes, võib linna temaga protsessida kas või aastaid, linnakodaniku jaoks peaks tänav kõik selle aja siiski läbitav olema. (Vt nt mehekõrgusi barrikaade Narva maantee alguses: nende ja seinaäärse valli vahele jääb tihti kymnesentimeetrine kaldseintega rada, mille põhjas on aga sula aegu järv.)

Muuseas, komme katuste ja lume koristamise asemel kõikjale punaseid linte vedada ei taga samuti tänava läbitavust, pigem ikka vastupidi. Aga sellele ei paista keegi enam ammu reageerivat.