Mõne nädala eest otsustasime, et uus lipp tuleb osta. Vanal pole enam valge valge ega sinine sinine. Eks ta ole vast 15 või enamgi aastat kasutusel olnud.
Ja siis tuligi Selverisse lipp müügile ja ära ta ostsime. Alguses mõtlesin küll, et õmbleks ise aga kust sa ikka neid täpseid värve saad. Ja ega see tulemus oleks ausalt öeldes ikka hädine tulnud. Hoolimata sellest meil uhke vana jalaga Singer ju olemas (täna just taipasin, et vat kui öko ja energiasäästlik - tasus see remontimisele läinud ligi tuhat krooni ikka ära ja töötab veel 100 aastat) aga mina pole suurem õmbleja. Ettevõtmist oleks küll :)
Tõime siis lipu koos vardaga tuppa ja vaatsime, et saime vana lipu ära. Aegade jooksul on vardasse terve tosin naela sisse löödud. Mõned sai kätte, mõned tuli sissepoole taguda. Arutasime veel, et ei tea, kas see sai eelmist sinise lainekesega lipu ka hoida... et ei tea... Ja siis vaatasin lähemalt ühte naelajuurikat - see andis meile vastuse. Selgelt oli seal ilusaid (siiani) punaseid riidekiude küljes. Seega tõesti ajalooga lipuvarras. Tumeroheliseks värvitud. Ja mingi hetk on keegi seda roigast (ehk siis juba enne lipuvardaks olemise aega) kirvega tükeldada üritatud - mõned laastud lahti löödud.
Tüütu on ta ka - pidi poelipu lahti harutama osaliselt, et see mahuks alt jämedamaks minevale vardale ikka otsa. Aga nüüd siis tehtud - meie oleme vabariigi aastapäevaks valmis!
PS: Ei tea, kas see ka õige jutt on, et ainuke õige viis vana lippu hävitata on, et lõika värvid lahku ja põleta kolm riidejuppi ära. Seda teeme siis volbritules.
Rada on ikka sama
-
Mu tütrel oli eile kallimaga aastapäev.
Kuna mul endal ei ole sellesuunalisi tähepäevi, mainin tema oma ära. Ikka
parem kui ei midagi.
Huvitav, kas ma ...
14 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar