BBC kirjutab, et igasugu vanad bändid tulevad tänavu uuesti kokku.
Reeglina käib see nii:
1. Bändi liikmed on aastaid üksteist avalikkuse ees sõimanud.
2. Tehakse intervjuu bändi kunagise juhi ja õpetajaga, kes vastab bändi võimaliku kammbäki kohta midagi taolist: Nojah. Pärast aastatepikkust pausi rääkisin siin jah üks päev oma vana kitarristiga, meenutasime vanu ilusaid aegu ja... Oleks ju tore jälle korra kokku saada ja... Aga no vaevalt küll.
3. Ilmub pressiteade kontserdist mõnel uhkel olulisel üritused. Live 8 või Grammy või kellegi pulmad või midagi taolist. Pikemaks kammbäkiks ei anta mingit lootust. Kuigi nojah...oli ju iseenesest tore.
4. Ilmub uus pressiteade maailmaturnee kohta. Eilsed vihavaenlased on äkki suured sõbrad. Nostalgiahuviline publik ostab metsikult kalleid pileteid meeleheitliku õhinaga. Nad tulevad taas!
5. Bänd puhkab aastakese või kaks, tegeletakse "muude projektidega". Viimane tähendab selliste gruppide puhul juba tavaliselt kusagil Kariibi mere saartel peesitamist.
6. Pressiteade uuest turneest. Lubadus: mängime kindlasti kõiki hitte! Nostalgiahuviline publik vaatab, et ai pagan, piletihind on paari aastaga veerandi jagu tõusnud. Ind neid osta on juba mõnevõrra väiksem kui eelmisel korral.
Kriitikud ja need muusikasõbrad, kes veel ikka ka uuemat sorti rockmuusikat ostavad, ootavad suure põnevusega oma vanade iidolite uut plaati. Milleks on nad 20, 30 aastat hiljem võimelised? Kindlasti millekski vägevaks. Loomingulised mahlad hakkavad jälle jooksma. Unustatakse, et bändiliikmed pole viimased kümme aastat eraldi midagi mõistlikku avaldanud. Ühiselt nad teevad kindlasti uuesti rockiajalugu!
Nojah. Tavaliselt ei tee. Kui uus plaat peaks ka ilmuma (viimaste aegade kammbäkkijatest näiteks Blondie), siis ei meenuta selle sisu enam kuigivõrd bändi hiilgeaegu. Ehk on üks korralik laul. Ehk kaks. Tervikuna valdab muusikafänni tohutu pettumus. Miks nad ometi ajaratast tagasi pöörata ei suuda?
Mõnel puhul (näiteks Eagles) jääb see uus plaat sootuks tulemata. Milleks pingutada? Kord kolme aasta jooksul veelkord vanad hitid püünele ja papp jookseb.
Niisiis - kallid Eesti Police'i fännid. Esimesel suurel kammbäkkturneel nad tõenäoliselt siiakanti ei tule. Mõne aasta pärast aga juba kindlasti. Mängivad kõiki hitte. Küsivad võib-olla isegi alla tuhande krooni näo pealt (kuigi kes neid tuleviku hindu teab).
Hea investeering jumalikku muusikasse? Hmmm...
Mark Sutherland, Billboard:
"It's called money," he says. "Essentially that's what a reunion boils down to.
"In most cases, these people can make more money in their old band than they can doing whatever they're doing now."
Tore
-
Vbla on see juhus.
Tõenäoliselt on see juhus.
Aga viimastel päevadel olen ma Goodreadsis saanud ohtralt nelju ("meeldis
väga") ja Kittylt toreda muljetu...
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar