On plaate, mida kuulates ei pääse mõttelt - tseedeele sobimatu.
Muusika viib sind vägisi aastate taha. Seal nad seisavad sinu ees uhkelt vanal kollasel riiulis rivis - venekeelsete kirjadega paberkarbid, numbrid peal, mõnel nimi, mõnel nurgal koguni kvaliteedimärk. Võtad ühe neist, pühid suurema tolmu ära, teed karbi lahti. Läbipaistva kile sees on lint. Võtad ettevaatlikult lindi kilest välja, proovid ega ta koledasti väljaveninud pole ja panid pruuni linti täis keritud ketta kogenud liigutusega maki peale. Teisel pool on juba tühi ketas ootamas. Lint tähelepanelikult helipea alt läbi, kerid ilusa värvilise ribi tühja ketta peale. Loodetavasti on see plastmassjublakas ikka kenasti alles, mis lindiketast maki peal kõvasti kinni hoiab. Oh häda, peab teist jälle kapi tagant urgitsema hakkama. Sealt kümnete keerdus juhtmete vahelt. Aga kes otsib, see leiab.
OK, lõpuks on kõik valmis. Lükkad makitulukese tööle, keerad suure hõbedase nupu õigesse asendisse, nii et kaadervärk hakkab mõnusalt sumisema (oeh, õnneks mootor täna ei plärise, on lootust), lükkad volüüminupu ülespoole ja vajutad. Lint hakkab liikuma ühelt kettalt teisele. Kohe-kohe saab värviline riba läbi, kohe-kohe...
Rock'n'roll!
Tervitused siinkohalendisele Helitroobile, kes müüb uskumatus valikus uut ja vana musa. Mõnikord päris odavalt. Rock and roll music to the world. Reel-to-Reel.
Tore
-
Vbla on see juhus.
Tõenäoliselt on see juhus.
Aga viimastel päevadel olen ma Goodreadsis saanud ohtralt nelju ("meeldis
väga") ja Kittylt toreda muljetu...
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar