Plaadiveidrik

Just äsja keerles mul siin vinüülimängijas Bobby Kingi ja Terry Evansi "suur must" Live & Let Live, mis originaalis välja antud kunagi kaheksakümnendate lõpul. Minu vinüülkoopia on 1991. aastal välja andnud Venemaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku rock'n'rolli kaupade tootmise keskus. Ausõna! Juures veel tore logo kirjaga consummari in unum, St. Petersburg.
Mis oli Venemaa luterlastel pistmist härrade Kingi ja Evansiga? Need kaks vägeva lauluhäälega kutti olid nimelt elava legendi Ry Cooderi taustalauljad. Kõne all olev album ongi välja antud Cooderi abiga: suure meistri maagilised kitarrihelid saadavad iga laulu. Ja kuigi mõnes laulus on tõepoolest viiteid jumalale, siis tegemist on täiesti ilmaliku muusikaga, mis mitte mingil juhul pole gospel.
Ja see pole ainus selline plaat, mida Venemaa Luterlik Kirik 90-te algul avaldas. Mäletan ka näiteks Louisiana muusiku Bobby Charlesi albumit. Igal juhul võite ette kujutada minu hämmastust kui neil aastatel ühes kahest Tallinna toonasest plaadipoest neid plaate riiulis nägin. Kingi ja Evansi albumi puhul on tegemist tõepoolest suurepärase muusikaelamusega. Vinged rulluvad laulud, lauljaduo rämedad hääled ning muidugi fenomenaalsed taustamuusikud. Teadjale ütlevad lisaks Ry Cooderile üpris palju ka sellised nimed nagu Jim Keltner või Spooner Oldham. Aastal 1991 oli peale Soome raadiost lindistamise mõeldamatu sellist musa Eestist mingil teisel moel kätte saada. Nii et sügav kummardus Venemaa luterlaste rock'n'rolli osakonnale.
Aga ikkagi jääb mind vaevama - miks?