Mis ma ikka meistriga konkureerin, Peter Bradshaw ütleb kõik, mis oluline.
Coenite võidufilm on pealegi mul veel nägemata. Day-Lewis sai selle, mis talle kuulub, prantslanna Cotillardi pisarad olid õhtu tipphetk ning Tilda Swintoni auhind tegi mulle samuti suurt rõõmu.
Seda peab küll ütlema, et tseremoonia ise ei pakkunud sedapuhku eriti kütkestavat elamust. Oleksin lootnud, et äsja oma pika streigi õnnestunud lõpetanud lugudekirjutajad on paremaks võimelised.
Postitused
Kas ma olengi hull?
-
Suhteliselt uimastav aasta algus on olnud.
Kuidas ma tuigun ja kui nõrk mu koordinatsioon on, kuidas kõrvus kumiseb ja
kuidas mu sõrmed vahel nõusid pest...
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar