Kadriorg on praegu ilus

Need kaunid sügispäevad on justkui loodud Kadriorus jalutamiseks. Võtad kõigepealt väikese kanasupi Poska tänaval asuvas kohvikus nimega...hmmm...Kadriorg. Peamiselt kuuleb seal vene keelt, aga mis sellest lugu. Supp on vürtsikas, mõnus ja soe. Siis jalutad vaikselt Kumu poole, sahistad lehtedes ja imestad seal tagapool päris kenakese inglise stiilis suure muruplatsi üle. Siia annaks ju lamamistoolid organiseerida ja palli annaks taguda ja... justkui Londonis. Lamamistoolid peaks meie oludes tõesti ketiga puu külge kinnitama.
Vahtkonnavahetus presidendilossi juures on ainult nukker. Kus on uhked ratsud, läikimalöödud kiivrid ja mõõgad, säravad univormid ning kõike seda pildistavad turistide hordid? Mitte Tallinnas. Meil on nii, et sissesõidutee otsa veereb igav tumeroheline kaitseministeeriumi numbriga furgoon. Sealt astuvad välja sünge näoga sõdurid, vaatavad oma püsse nagu näeksid neid elus esimest korda ning vahetavad kaaslased lossi ees välja. Ei mingit glamuuri. Mida pole ka lossis endas. Pisikene longuvajunud roosa kökats, upub suurte puude vahele ära.