Viimased kaunid päevad

Ärkasin laupäeva hommikul kell 7 metsiku kaelavaluga, aga sellest hoolimata ei tahtnud nädalavahetusel koju kükitama jääda. Selline tunne on praegu, et peaks neist viimastest kaunitest sügispäevadest veel võtma, mis võtta annab. Enne kui pimedus ja pori päriselt võimu haaravad.
Laupäeval tegime mereäärse ringi Türisalu panga pealt alla mere äärde ja siis väikest veest väljas rannariba pidi tagasi peaaegu Vääna-Jõesuuni välja. Tuulevaikus lausa, aga vesi nii kõrge, et nõudis omajagu kivide ja paetükkide vahel ukerdamist. Hakkama saime! Looduse värvid on praegu imelised.
Imelisemad veel on nad rabas, kuhu siis omakorda eile suundusime. Kakerdajasse pikale retkele mööda aeg-ajalt üleujutatud laudteed. Vahepeal lendasid linnuparved üle. Üksik konn hulkus veel tee ääres. Aga muidu õnnis vaikus ja vesi ja värvid.
Ehk millalgi jõuavad siia ka nädalavahetuse parimad pildid.
Täna taas nii kirgas ja selge ilm. Läheb siin kontorikoleduses raisku.