Igapäevased võitlused

Nägin unes, et kinoseanssi juhitakse nagu volikogu koosolekut. Aga see imeasi on kõrvaline küsimus. Hoopis hullem tundub, et väljas liikudes hakkab hetkega külm. Ei oska mina ka asjakohaselt riidesse panna. Ei aita mitmest kihist ega paksudest kinnastest. Sees istumine aga väistab ja teeb tigedaks.
Pühad paistavad lähenevat. Eile oli juba vastav üritus sõpradega. Itaalia jõulusai ja vein ja kommid. Täna järgneb ametlikum tööalane istumine, mis mulle alati pigem piina valmistab. Kujutab keegi ette, et on võimalik kolm tundi laua taga kükitada, söömist teeselda (pärast seda kui poole tunni järel taldrik tühi) ning huvitatud näha teha? Mina kujutan.
Mõtted liiguvad niikuinii õnnetule Liverpoolile või siis imelikule muinasjuturaamatule "Ruunimärgid" mida parajasti loen. Aga ega keegi ju nendel teemadel seal minuga vestelda taha.
Kui midagi jõuluselt toredat näha tahate, minge kaege Tartu Raekoja platsi mõnel pimedal külmal õhtul. Seal on ilus olla.