Pöffindus 4: Koleilus Euroopa

Laupäevane Kosmos oli justkui ilmutus. Vääramatult täitusid kõik hiigelsaali istmed. Arvestades sellega, et tegemist on tänapäeval kokakoola b-kinoga, pole seda tõenäoliselt vähemalt aasta aega juhtunud. Ise nägin viimati Kosmose täissaali väga väga ammu.
Inarritu "Biutiful" tõmbas mingil seletamatul põhjusel kogu selle rahvamassi kohale. Javier Bardem on nõnda popp? Pöffi publik on ju enam-vähem sarnane tavapärase kinoskäija rahvaga - puhtad ja ilmselgelt eluga hästi toime tulevad nooremapoolsed inimesed. Ju siis kusagil selle seltskonna seas oli kõmu liikunud.
Mina kõmust kõrvalehoidjana ootasin lihtsalt ilusat elamust ja mingis mõttes selle ka sain. Lisaks valusale tagumikule ja pikkadele arusaamatuse minutitele, mis tulenesid puudulikust tõlkest. Paar pikka hiinakeelset ja nii mõnigi veel pikem hispaaniakeelne dialoog jäidki tõlkimata. Pärast palus keegi härra seepärast andeks, aga palju inimesi olid juba keset filmi ära läinud.
Bardem vähihaige luuserina Barcelonas vääriks niisiis kunagi üle vaatamist. Film näitas Barcelonat sellisena, nagu ükski turist teda kunagi ei näe. Illegaalsed sisserändajad tegemas mõttetut tööd olematu raha eest. Hiinlased kusagil keldris higises töökojas. Või aafriklased kaubamaja ees võltstoodangut müümas. Deporteerimise hirmus, täiesti suvaliste liigkasuvõtjate lõa otsas. Selliste nagu Bardemi mängitud Uxbal. On Uxbal katalaani või baski nimi? Netiotsing toob peamiselt vaid selle filmiga seotud lingid.
Uxbal aga seega vastuoluline tegelane. Kahe lapse ja oma hirmudest vaevatud naisega peab ta kuidagi toime tulema. Omamata pidevat sissetulekut. Lisaks lootusetu haigus, mis ei anna võimalust isegi oma asju enne surma korralikult korda seada.
Visuaalselt on "Biutiful" ilus vaade Euroopa räpasele poolele. Ja seda räpast leiab siinsetest linnadest lõputult. Aga film kõnetab ka seda, kes otsib põnevat, vastuolulist karakterit ning tahab näha raskeid siseheitlusi. Kindlasti festivali kõrghetkede hulgas.