PÖFF 2012: Konserveeritud unelmad

Soome dokk "Konserveeritud unelmad" vaatab otsa toiduainetetööstusele. Üsna halastamatult. Kuidas tomat, sealiha, loomaliha, oliivõli ikkagi sinna poeletil seisvasse pilkupüüdva sildiga metall- või plastmasskarpi jõuavad?
Filmitegijad käivad Taanis, Ukrainas, Rumeenias, Portugalis ja mitmel pool mujal, võttes filmilindile selle, kuidas elusast loomast saab liha või mil moel nisu põllult kätte saadakse. Sinna kõrvale lasatskse lihtsal töötegijal oma elust jutustada. Kes on puudega, kelle on naine maha jätnud, kes püüab lastele kooliraha teenida, kes üritab vägivaldsest suhtest hoolimata ellu jääda. Realistlik ja jõuline, vahetevahel ka räigelt jõhker pilt, taustaks südamlikele, inimlikele lugudele.
Ometi kõlab see siin kirjutatuna palju paremini kui reaalselt filmi vaadates. Dokk tundus pikaldane, üheülbaline, juba kolmanda riigi külastamise aegu oli üpris selge, et just samal moel ta lõpuni jätkubki. Üllatused jäid puuduma. See on selge, et lihatööstus on jõhker bisnis. Veri ja igapäevased mõrvad. Ja selge on ka see, et inimesed peavad kusagil töötama ja elatist teenima. See, et me seda teame ja näeme, ei aita oluliselt edasi.
Dokk muidugi klassikaliselt peabki olukorda kirjeldama ning soomlaste oma teeb seda päris tublilt. Ega probleemidele lahendusi sellegipoolest ei paista. Ja sööma ju peab.