PÖFF 2012: Paradiis: Armastus

Selle Austria režissööri Ulrich Siedli karmilt realistliku filmiga läks palju valesti. Kõigepealt näidati seda Sõpruses, mis on üks lootusetult pime ja palav urgas. Pärast Artise valmimist pole tahtnud seal enam käia ja põhjusega. Teiseks algas linastus pihta nõukaajast tuttava venekeelse pealelugemisega, mis hämmastas kõiki saalisolijaid. Pärast rohkeid vabandusi ja osa kodanike demonstratiivset lahkumist alustati filmiga uuesti. Ja seekord originaalhelis! Imeline. Ilmselt võeti arvutis kusagilt linnuke ära.
Kolmandaks polnud film ise päris minu maitse. Jälgiti keskealise parimad kehavormid kaotanud austerlanna turismireisi Keeniasse. Mis tegelikult oli seksireis, sest üksikuks jäänud proua ainus soov oli tumeda nahavärvi kohalikega voodit jagada. Mis polnud mingi probleem. Sest kuurorti ümbruskonnas elavad noored mehed sellest teenusest peamiselt elatusidki. Käekellade ja muu taolise järeletehtud kraami müük turistidele on ju nii eilne päev.
Austerlannas oli alguses säilinud mingit sorti usk, et see, mida ta taotleb, ei ole ainult seks raha vastu. Seepärast võttis ta alguses päris pikalt hoogu ja läks kaasa alles mehega, kes end väga otse müüma ei kippunud. Seksistseenid olid üldiselt vaoshoitud, kuid daami paljad rippuvad rinnad siiski piisavalt palju kaadris. Nagu ka tema abitud katsed mehi voodis leebemalt käituma õpetada. Ühise öö järel tulid aga mängu juba finantsküsimused. Raha, mida vaene seksiturist püüdis pakkuda, oli alati liiga vähe.
Nagu korpulentsed daamid üksteisele pihtisid: siin ei vaata mehed mulle halvasti vaid pakuvad seda, mida mina vajan. Aga ikkagi on lõpuks käes vaid pettumus ja üksindus.
Veidi üheülbaline ja raskesti talutav film. Ei julge väga soovitada.