PÖFF 2012: Söö, maga, sure

Reede õhtu kisub vägisi öhe. Aga kobarmügerik on paksult rahvast täis, mõni seejuures polegi noor ega ilus. Pöff toob kohale igasugust rahvast ja muidugi mitmesuguseid filme.
"Söö, maga, sure" on vaade immigrantide maailma Lõuna-Rootsis. Filmitud kõledal sügisel, räägib ta loo tarmukast noorest makedoonlannast, kes on tegelikult musternäidis potensiaalselt edukast sisserändajast. Tööl energiat täis ja algatusvõimeline, perfektne rootsi keel suus, hoolitseb ta igal moel oma haigevõitu isa eest ja püüab ise hakkama saada. Aga heaoluriigi hammasrattad söövad ta ikkagi ära.
Küllap püüab see film kõigutada tavapärast kuvandit heoluriiki saabunud sisserändajatest. Paljud neist üritavad igal moel, seaduskuulekalt ja energiliselt hakkama saada ja edukad olla. Pole tõepoolest nende viga, et süsteem ei toimi. Ja teiseks: ka nö tavaliste inimeste tasandil saavad eri rahvused omavahel suurepäraselt läbi. Piisab kui võtta kaaskodanikku sellisena nagu ta on. Probleemid ja mured on täpselt ühesugused - nende lahendused meelemürkide ja lõputu igavusevastase lahingu samamoodi.
Ometi: peategelase vahvast mängust hoolimata jäi see lugu minu jaoks venima. Võib-olla olin ma lihtsalt liiga unine, aga ootasin midagi enamat. Võib-olla läinuks asi huvitavamaks siis kui Raša omaseks saanud keskkonnast lahkus. Aga just sellel kohal sai film läbi.