PÖFF 2012: Ühe majahoidja lugu

Jõhker, vaevutalutav Taani film, millel ei tahaks väga pikalt peatuda. Lars Mikkelsen mängib ebameeldivat, üksildast viinaveaga majahoidjat. Ühel päeval leiab ta tühjas korteris toimetades põrandalt peaaegu alasti noore naise. Seletamatult sinna sattunud, lollakalt naeratav, kõnevõimetu, abitu lapse tasemel. Majahoidja vägistab naise erilisi küsimusi esitamata. Tuleb ja teeb pärast sama uuesti. Ja pakub naist veel ka sõbrale, kes samasugune mõttetu joodik ja muidugi "ei" ei ütle.
Seksil on huvitavad kõrvalmõjud. Majahoidja haige selg paraneb justkui nõiaväel ja sõbra põlvehäda kaob samuti. Aga noh, siis on ju veel üks diabeedihaige sõber ja siis see südamehaige tuttav jne Majahoidjal tekib aegamööda naise suhtes omanikutunne. Ja siis on jama kui palju, sest ümbruskonnas tiirleb igasuguseid imelist teenust otsivaid haigeid. Lisaks veel majahoidja poeg, äpu varas.
Kokkuvõttes on see film üks väga ebameeldiv elamus. Ei suuda kaasa elada ega taha eriti jälgida ka loo moraali. Isegi see ei huvita, kas lõpuks on tegemist reaalsuse või majahoidja haige fantaasiaga. Stsenaristil on seda haiget fantaasiat igatahes piisavalt jagunud.