Meistri mõistujutt

Kanadalane Atom Egoyan on vana pöffilemmik ja tema uut teost "Jumaldamine" läksin suure huviga vaatama. Egoyan vaatleb oma filmides tavaliselt ühel või teisel põhjusel erakordsesse olukorda sattunud inimesi. Seekord on peaosas oma vanemad autoõnnetuses kaotanud poiss, kes koolis kuuldud loo põhjal asub endale hoopis teistsugust minevikku konstrueerima. Poisi ema oli imekena viiulikunstnik, kes armus Liibanonist pärit mehesse. Nende orvuks jäänud poja fantaasias sai isast vastutustundetu terrorist, kes saatis oma raseda naise koos pommiga Tel Avivi lennukile. Pomm õhus ei plahvatanud ja jättis seega loote ema kõhus ellu.
Oma õpetaja õhutusel räägib poiss loo klassikaaslastele, jättes ütlemata, et see on väljamõeldis. Ja riputab internetti ka veel. Ning jälgib seejärel pentsiku huviga sõprade ja nende vanemate seas tekkivaid vestlusi.
Hoomamatu elegantsiga harutab Egoyan poisi mineviku lahti. Saavad selgeks täiesti ootamatud sidemed poisi enda, tema eeskostjaks oleva onu ning salapärase kooliõpetaja vahel. Meie ette joonistatakse inimlik tragöödia, mis jätab poisile vaid kibedad mälestused. Kes on selles loos õieti kangelane, kes kurjategija?