Uuematest ulmekatest ja reisikirjadest

Rothfussi Tuule nimi oli täitsa mõnus lugemiselamus. Põnev maailm on konstrueeritud. Võibolla oli minu jaoks tore seetõttu, et ma Potteri lugusid ühtegi lugenud pole.

Igatahes olin mina täna hommikul täis hakkamist leida endale ka kohe teine osa. Et äkki kuskilt veebist annab tõmmata. Aga vat see mis alles kirjaniku peas on, see on kättesaamatu :) Järg tulevat alles 2009 sügisel. Ja kesse teab, millal eesti keelde tõlgitakse. Peab siis kuskilt inglisekeelse hankima. Ei aita alati veebiavarused.

Kunnase Gort Ashryn oli veel parem lugemine. Isegi kogu selle sõjataktikalise vahejutu juures oli see naisterahvale huvitav. Mulle on muidugi alati meeldinud kauges tulevikus toimuvad kosmosesaagad. Mida suurem tellis, seda parem. Pidevat tabasin end mõtlemast, et mida küll Ohpuu sellest raamatust arvaks - seda oleks huvitav lugeda. Ja isale peaks ka viima, talle kindlasti meeldiks.
Eriti huvitav oli idee sellest, et kuidas kolme täiesti erineva rassi (kes vajasid elamised absoluutselt erinevaid tingimusi) impeeriumid võiksid asuda ühes ja samas ruumiosas. Suurepärane näide sellest, mis vahe on kompromissil ja tegelikul win-win lahendusel.


Ja siis veel üks reisikiri - Minu Alaska. Esiteks oli mul huvi juba ainult selle pärast, et see on Petrone kirjastuselt. Teiseks oli maanurk huvitav - ega ma tea Alaskast midagi. Ja kui ma ta kätte võtsin, siis ma sain aru, et millise uue dimensiooni annab ikkagi juurde see, et tegemist ongi eesti keeles kirjutatud raamatuga, mitte tõlketeosega. Sõnamängud, viited kodulinna nurgakestele, nüansid - väga mõnus. Mitte, et see raamat oleks nüüd erilise sõnameistri kirjutatud aga ta pani mind sellest mõtlema.
Ja hea raamat oli. Ostke!